MARIT ARO ISEENDAST ALGAV SUGUPUU

MARIT ARO 

ISEENDAST ALGAV SUGUPUU

Kristel Vilbaste ja Mikk Sarve raamatu järgi.

SUGUPUU SÜDA:

MARIT ARO ( 1968)

Sündisin Tallinnas 1968. aasta 1.märtsil reedesel päeval. 

Minu isa Ants oli pabistanud, et äkki sünnin 29.02 ( oli liigaasta).

Ootasin oma sünniga siiski märtsikuu ära.

SÜNNIKODU

Mu vanemad, 34-aastane Loo ja 30-aastane Ants, elasid sel ajal Sakus, Aiandi tänaval. Mis toona oli Saku 8-klassilise kooli internaat ja sisaldas ka õpetajatele mõeldud kortereid. Meie pere käsutuses oli ühetoaline korter ja kõrval oli veelgi väiksem korter. Me elasime seal 4kesi: Isa, ema ja minu 4.5 aastat vanem vend Andrus.

Elutoa seina taga oli internaat. Kui hääled teispool seina vahel väga tugevaks läksid, käis ema korda loomas. Ma ei mäleta, et seda väga tihti oleks juhtunud, aga üht korda nagu mäletaks.

Ema oli Saku kooli füüsika õpetaja. Õhtuti õpetas õhtukoolis täiskasvanuid. Isa töötas Saku Autobaasis autojuhina.

*

Meil oli hoov, kus kased ja tiik. Mäletan, kuidas vend Andrus mulle kasesõitu õpetas. Ronisin venna järgi kuuri katusele ja edasi tuli kasetüvest kinni võtta ja alla lasta. Probleem tekkis aga sellest, et ma ei julgenud alla lasta. Siis tuli eemalt üks naine ja kukkus sajatama, et lapsed kuuri katusel. Nähes, et mul tõesti vesi ahjus, hakkas õpetama, et tule siis sealtkaudu alla kust üles ronisid- seda ma ka teha ei julgenud. Lõpuks lasin siiski kasetüvest alla. Vend ja see naine ootasid mind all. Väga mõnus tunne oli kasesõitu teha. Tõsi, see jäi esimeseks ja viimaseks korraks.

*

Kui vihma sadas või oli lihtsalt kehv ilm viis ema pesu kooli pööningule kuivama. Ja mina võisin kaasa minna. Seal oli nii põnev! Sel ajal kui ema pesu nöörile riputas, kolasin mina pööningul ringi. Seal oli palju kooli näiteringi dekoratsioone ja inventari. 

*

Mäletan korda, kui isaga kaasa sõitsin, isa vedas autoga silo. Olime lautade juures ja seal vedeles maas surnud lehma pealuu. See oli natuke õudne.

*

ÕPETAJATE MAJA

Teiseks koduks oli Ülase 1-8, Saku. See oli/on 2 kordne 12 korteriga korrusmaja, Ehitatud Saku kooli õpetajatele. 

*

KOOLIAASTAD

1976-1986 Saku Keskkool

1986-1991 Ed.Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut Pedagoogika ja Algõpetuse metoodika eriala. Huvialaringideks: lilleseade- ikebana ja TPedI segakoor. 1988.aastal sõitsime segakooriga GDRi. Elu ENSVs oli elu suletud piiride taga. Seega selline võimalus oli küllaltki harukordne. Inimeste tausta uuriti põhjalikult. Minu kohta ei ole arhiivides materjali, küll on üks salajane dokument, mille Tartu arhiivist tellisin. See oli minu iseloomustus- soovitus seoses GDRi sõiduga. Arvan, et iseloomustus on küllalt tõene ja iseloomustab mind hästi. 

*

" Iseloomustus-soovitus

Aro, Marit Antsu t.,

sünd. 1.märts 1968.a.,

eestlane, keskharidus,

ÜLKNÜ liige, vallaline

  Marit Aro lõpetas 1986.a. A. Vaderi nim. Saku Keskkooli. 1986.a. asus ta edasi õppima E.Vilde nim. Tallinna Pedagoogilisse Instituuti pedagoogika ja algõpetuse metoodika erialale, kus õpib praegu teisel kursusel.

  Mariti õppeedukus on hea. Ta võtab aktiivselt osa nii kursuse ühisüritustest kui ka ühiskondlikest ülesannetest.

  Iseloomult on Marit heatahtlik, sõbralik ja abivalmis. Läbisaamine rühmakaaslastega on hea. Töösse ja õpingutesse suhtub üliõpilane tõsiselt.

  Marit on kunsti- ja muusikahuviline. Ta võtab osa ikebanaringi tööst ja laulab TPedI segakooris.

  Marit Aro on arenenud silmaringiga, väljakujunenud maailmavaatega, poliitiliselt ustav ja moraalselt kindel.

  Iseloomustus-soovitus on läbi arutatud ja kinnitatud TPedI parteibüroo koosolekul "13"juuni 1988.a.,protokoll nr.63, üliõpilaste a/ü komitee koosolekul "21"mai 1988.a., protokoll nr.24 ja ELKNÜ TPedI Komitee koosolekul "24"mai 1988.a.

  TPedI rektoraat ja ühiskondlikud organisatsioonid soovitavad Aro, Maritit sõiduks Saksamaa Liitvabariiki spetsturismigrupiga turismibüroo "Sputnik" kaudu 1988.a. septembris.

TPedI prorektot  E.Vapper

TPedI parteibüroo sekretär  t

ELKNÜ TPedI Komitee sekretär U.Salruste

TPedI üliõpilste a/ü komitee esimees  E.Roosmaa"

ERAF.136SM.1.45304

*

Olin 19 aastane, kui suri minu ema rinnavähki. Toona mõtlesin, et võtsin seda kergelt, hakkasin pidutsema. Hiljem olen aru saanud, et pidutsemine on üks võimalus lein alla suruda ja sellega mitte tegeleda. Tõenäoliselt liiga valus, et tunda.

*

21 aastasena tutvusin oma tulevase mehega, Heigo Baueriga. Me kohtusime pedakate ja tipikate peol. Aasta siis oli 1989, märtsikuus. Tekkis sümpaatia ja kohtusime hiljem veel. Kevadel sõitis Heigo mõned korrad rattaga Mustamäelt Sakku. Oli ka juhuslikke kohtumisi...kuigi mõnede teooriate järgi juhuseid ei ole. Nimelt oli mul TPedIs koolipäev lõppenud ja selle asemel, et Viru väljakult Saku 111 bussi peale minna, läksin hoopis troll nr 3 peale ja süitsin Mustamäele. Kuskilt ostsin kulbi ja see oli mul käes ( sümboolselt päris lahe). Kursaõe Rita maja juures tulin maha ( üks peatus enne TPId) ja jalutasin läbi männisalu TPI bussipeatuse poole, selle mis Nõmmele läheb. Bussipeatuses seisis Heigo kursavenna Männaga ( Toomas Männiste). Nad olid teel tööle, tegid tudengielu kõrvalt remonditöid. Heigo liitus sel päeval hoopis minuga, Männa läks üksinda tööle. Meie aga jalutasime Nõmme mäest üles ja lihtsalt jalutasime, kuni mõtlesime ( ma ei tea tegelikult kumb mõtles....), et võiks koos elama asuda ja endale eluase üürida. Käisime isegi paaris eramajas sees ja küsisime ega korterit üürida pole. No ei olnud. Siis ...ma arvan, et see võis juhtuda siis, kutsusin Heigo enda poole elama. Kodus küsisin isalt ka luba, elasin sel ajal isaga koos, vend õppis EPAs, Tartus, zootehnikuks.

Isa lubas. Mais 1999 kolis Heigo minu juurde Sakku, Ülase 12-11 kolmetoalisesse korterisse.

Sinna sündis ka 12.03.1990 meie pere esimene laps Indrek Bauer

25.05.1990 me abiellusime. See oli minu mäletamist mööda nii, et Heigo vanemad soovitasid meil kooselu registreerida ja Heigo siis ühel päeval tuli paber näpus töölt koju ja me täitsime ankeedi ehk siis abiellu astuda soovimise avalduse ära. Abielu registreeriti Tallinnas, Mustamäel mingis eramajas, mis toona oli Perekonnaseisuamet. Miskipärast oli abiellumine salajane...ei tohtinud eriti rääkida....vaid Heigo pere ja minu pere, mitte sugulasi. Ma tõesti ei tea, kes nii otsustas ja miks...?! Õnneks isa ikka kutsus omapoolse suguvõsa, nii et tädid ja onud olid mul ikka pulmas, samuti Maie ja Aarne ( ema vend oma naisega). Indrek, 2 kuusena oli abielu sõlmimise ajal naabrinaise Nataša hoida. Pulmalaud oli meie Ülase korteris. Nataša oli korteri ukse vahepeal sirelitega ära kaunistanud- see oli ilus. Ja Heigo kandis mind süles teisele korrusele- selline komme, pruut üle ukseläve süles koju kanda. Kleit oli mul ilus valge, spetsiaalselt õmmeldud, loor...millega on oma lugu ja valged kingad...millega on ka lugu. Ma tahtsin lihtsalt väikseid lilleõisi juustesse, aga ämm ja äi arvasid teisiti. Igatahes lasin end lõpuks nõusse rääkida ja ämma sõbranna tegi mulle valgete kunstlilledega loori. Oeh!!! Kingade lugu- sel ajal ei olnud poodidest eriti midagi saada. Kingakauplustest võis leida vaid pruune Kommunaari kingi..kui neidki. ausalt öeldes ei teagi mida müüdi, sest midagi tegelikult saada ei olnud. Ometi keegi paljalt ja paljajalu ringi ei liikunud. Väga palju tehti ise: õmmeldi riideid, tehti hoidiseid jne. Igatahes abiellu astujad said tõendi, et võivad spetsiaalsest poest kangaid, jalanõusid, veini ja viina osta....ja seda vastavalt piirkonnale, kust loa on saanud. Nii näiteks sai Harjumaa Perekonnaseisuametist loa Harjumaa spetsiaalsest poest vajalike asjade ostmiseks, Tallinna Perekonnaseisuametist Tallinna poe loa. Olukord oli selline, et ilusad valged kingad olid müügil Tallinna pruutpaaride poes aga kaunis hõbeniidiga valge kangas Harjumaa pruutpaaride poes. Kuna Heigo oli Tallinna tudeng ja minul oli Harjumaa sissekirjutus, viisime avaldused nii Tallinna Per.büroosse kui ka Harjumaa Per.büroosse. Tallinnas siis abielu registreerimise kuupäevaks 25.mai 1990, Harjumaal oleks olnud 23.juuni.1990 või midagi sinna kanti. Harjumaa Per.büroosse me loomulikult enam abielu sõlmima ei läinud ja ei teatanud ka, et ei tule. Oli jaanipäeva eelne aeg, olime parasjagu Sepal ( Pärnu-Jaagupist 2 km, Heigo ema lapsepõlvekodu), kui minu isa sõitis oma žiguli 03ga hoovi, tuli rõõmsalt ajaleht nõppude vahel autost välja ja hüüdis: "Te olete ajalehes!" Nimelt oli ajalehes "Harju Elu" välja toodud kõikide nenede paaride nimed, kes jaanipäeva eelsel ajal registreerima ei ilmunud. Põhjuseks peeti, et vaja oli vaid luba alkoholi kätte saamiseks.

Sellised lood siis.

19.09.1992 sündis perre esimene tütar Liisu ( Liis Bauer aga Liisule meeldib, kui teda Liisuks kutsutakse.). Nimesid lastele valisime alati nii, et ( mina ja Heigo) kirjutasime oma nimesoovid paberile ja see nimi mis ühtis, see jäi. 

Liisu kõrvalt õppisin uue eriala- kosmeetik ja alustasin FIEna tööd omaloodud Saku Ilutoas, Uus-Saku 3A, Saku.

03.08.1998 sündis teine poeg Mikk. Miku ajaks olin juba maha rahunenud ( 30 aastane, Heigo 34). Varemalt olin kuidagi ühiskondlikult väga aktiivne. Samas kui Miku oli aastane, siis kolisime oma majja ( Niidu 6, Saku) ja mulle väga meeldis aias toimetada. Meil oli ka väga ilus aed, hiljem läks see käest ära- lihtsalt ei olnud jaksu.

Miku kõrvalt alustasin aktiivselt eneseotsingutega- jooga treeningud ja -laagrid.

*

Abielu tundus ok olevat. Elasime, reisisime paar korda aastas: kord mina ja Heigo, teine kord koos lastega. Nädalavahetuseti käisime tihti Heigo emal ja isal Pärnu-Jaagupis külas. Tõsi, hobid olid meil erinevad. Minul jooga ja vaimsete loengute külastamine- enese otsimine. Heigol korvpall ja jalgrattasõit. 

Veel tundus, et iga 10 aasta tagant käis mingi "kala" abielust läbi.

Kui Heigo sai 40 ja mina olin 36 armus Heigo tugevalt töökaaslasesse ja mina sain tunda elu armukolmnurgas.

10 aastat hiljem sai Heigo 50 ja mina olin 46- taas armukolmnurgas, seekord teine naine. Tõsi, iga kord sama aastakäik mis minagi :))))). Sel korral otsustasime lahutuse kasuks. Müüsime maja ja ma ostsin majast saadud poole raha eest meile lastega uue kodu- korteri Uusmäe 4-8, Saku. Liisu elas siis Londonis, Indrek Tallinnas ja Mikuga kolisime Uusmäele. Praeguseks hetkeks ( detsember 2019) on Liisu tagasi kodus ja Miku õpib kolmandat aastat Leeuwardenis, Friislandis/ Hollandis. Indrek elab Keiliti ja Mäkiga nende vast ostetud korteris Laagris.

Kuna mul hetkel kaaslast ei ole, olen eriti aktiivne. Nii tegus, et hetkel olen omadega päris läbi. 

Kirjeldan siinkohal oma viimaste päevade tegevused: N 19.12.2019 kell 10.00 Inglise keele eratund, 

kell 12.00 linna, kotid parandusest tuua, 12.30 kodus, kähku spagetid potti ja kiire eine, 13.00 lasteaeda tööle, kell 19.00 kodus. Nii väsinud, et trenni- kizombasse ei jõudnudki minna. Loen hoopis Ilona Karula uut raamatut "Lapse Hing. Hingedega Suhtlemise Raamat", leian palju põnevat ja saan nii mõnelegi küsimusele vastuse. Ma ise ei näe erinevaid maailmu. Küll olen teadlik, et eksisteerib ka veel midagi muud. Samuti on mu tunnetus päris hea. Jagan üht mulle huvitavat kohta antud raamatust, lk. 228: " Iga reaalsus on sagedus. Seega on meie aegruumis mustmiljon võimalust, mida kogeda ja näha ning miski neist ei ole müstiline, kuna niipalju, kui on sagedusi, on samal ajal ja samas kohas ka reaalsusi."

  Paar kuud tagasi vaatas lasteaias üks poiss mind voodis istudes eriti külma pilgu ja irvitava näoga, magamise ajal. Ruum oli vaikne ja minust käis külm jutt läbi. Sellest raamatust sain seletuse ka sellele juhtumile..., lk.224 :" ...Kui näete päris olendit või näiteks inimest, kelle keha on reptiili energia üle võtnud, siis reedavad seda kilavad silmad, sisistav sihilik pahatahtlikkus, irvitav pilk jne."

  Mu naabrinaine, kes näeb, soovitas küünalt ruumis põletada, iga päev 1 tund. Ta ei öelnud muud, aga ma sain aru, et me ei ole ruumis üksinda.....

  Selline raamatuga mõtiskelu õhtu siis täna.

  Liisuga vestlesin ka läbi messengeri, ta on Kristeli pool, et Kotzebue bakery & charcuterie`sse homme varakult tööle jõuda. Liisu on Eesti parim pagar!

  See siis tänane päev! Mõned chattimised suhtlusportaalis ka, aga väga ei taha sinna aega kulutada.

K 18.12.2019

Kell 10.00 lasteaias jõulupeo proov, seejärel kodust läbi ja Liisu juurde Kotzebuesse Hapu saia ostma, võtsin 7 saia kingitusteks. Tunnike arhiivis, esivanemate toimikuid uurides. ( Sussi ei olnudki veel tulnud, küll oli teisi kuulsaid hallpäid ;) ). Saku Ilutoast läbi, Avele ja Ilonale koos saiapätsiga Häid Jõule!, kiirelt kodus riiete vahetus ja 16.00 lasteaeda, kell 17.00 Karukella rühma jõulupidu. Kell 20.00 Shindo Terakese lasteaia saalis. Kell 22.00 töö arvutis ( Robert Oja Teenistuskäigu andmete sisestamine- töö, mis jäi arhiivis ajanappuse tõttu pooleli, pildistasin dokumendid).

T 17.12.2019

7.00-18.30 lasteaias tööl. Kell 18.45 ukuleele proov Saku mandoliinidega ja Jüri ukuleeledega. Kell 21.00 tagasi kodus. 

E 16.12.2019

Kosmeetikas tööl, Merike Susi juures klaveritunnis, kosmeetikas tööl, Airi joogas Päikesekillu lasteaias.

P 15.12.2019

Ukuleele proov, koju, Liisuga linna. Pidi olema Tinderi kohting loomaaias aga kohtingukaaslane tühistas selle. Olin pisut nördinud...no tegelikult vägagi...ja mõtlesin, et käin selles mustas augus ära. Liisu aga helistas ja ma läksin talle linna vastu, olin just Sakku tagasi jõudnud. Käisime Kristiines ja Saku Selveris ning tegime veiniõhtu. Mäki oli ka meil. Mäki on Indreku ja Keiliti koer, kes aegajalt minu juures hoida on. 

Kokkuvõtvalt minust: 2 töökohta- lasteaiaõpetaja ( T, 1/2 N, R) ja kosmeetik ( E, K, L)

hobid: Inglise keele õpe (N), klaveriõpe ( keskmiselt kord kuus), plokkflöödi ringis osalemine (K), ukuleele ansamblis "Sakuleeled" osalemine (P), kizomba tants ( T,N), shindo (K) ja jooga (E)