SUGUPUU ESIMENE AASTARING: MARITI VANEMAD, MARITI ISA ANTS ARO 1938-2012

SUGUPUU ESIMENE AASTARING:

MARITI VANEMAD

MARITI ISA ANTS ARO

1938-2012

Ants Aro sündis 28.jaanuaril 1938 aastal August ja Helle Aro esimese lapsena.

Pere elas Sakus. Kokku oli peres 4 last: Ants, Madis, Andres, Helga..

Lapsepõlv möödus Saku lasteaias käies. Suvel koduseid töid tehes. 

Ei puudunud ka poiste tembud.

KOOLIPÕLV

Esimesed 4 klassi käis Ants Saku koolis. Kuna koolis rohkem klasse ei olnud siis 

5-7 klass käidi Jälgimäe koolis. Koolitee tuli käia jala ( 3,5km).

Koolipõlve juurde kuulus ka näiteringis osalemine.

Suved möödusid karjapoisina.

*

1954. aastal ( 16 aastasena) läks Ants autoluksepa õpilaseks Tallinna

TÖÖ

1956. aastal tuli töö kõrvalt autokooli minna. Seejärel sai tööle Türi Metsatööstuse Kombinaati.

Kuna isa August oli haige, pidi Ants varakult tööle minema. Türil töötades aitas ta koduseid varustades neid küttepuudega.

SÕJAVÄGI

1957-1960, aastal teenis Ants sõjaväes Ukrainas, Lvovis autojuhina jalaväes.

1958. aastal suri isa August.

AUTOJUHT-JAOKOMANDÖR VANEM-SEERSANT

ÜKSUSES ALATES 1963.A.

NÕMME SÕJAVÄESTATUD TULETÕRJEÜKSUS

Sõjaväest tagasi tulles töötas Ants Nõmme Sõjaväestatud Tuletõrjeüksuses autojuhina 25 aastat.

Paralleelselt töötas kohakaasluse alusel Saku Autobaasisi autojuhina.

*

ABIELU

1962. aastal abilellus Loo Viljastoga

LAPSED

1963. aastal sündis perre poeg Andrus.

1968. aastal sündis tütar Marit

PEREELU

Perega käidi tihti Loo õel Marju Ahjal, vennal Aarnel Tartus ja isal Juhanil Läänistes külas.

Suviti reisiti perega Lätti või Leetu.

Kuna Antsu ema, õde ja vennad elasid kõik Sakus, oli peretraditsiooniks üheskoos sünnipäevade tähistamine.

*

REISIMINE

Ants armastas reisida. Rongiga sai sõidetud Vladivostokki ja Jaltasse tütre, töökaaslaste ja sugulaste seltsis.

SAKU PUHKPILLIORKESTER

Ants mängis Saku puhkpilliorkestris alti. Oli kordi, kui poeg Andrus isa eest pumbajaama valvesse läks, et isa saaks puhkpilli proovi minna.

*

MEENUTUSED

Poeg Andrus meenutab: " Isal oli põhjust oma eluga rahul olla. Kahest lapsest on saanud 6 lapselast. Ants oli lihtne mees. Usun, et isa võis oma elu kordaläinuks pidada. Ja kuna ta kunagi mitte kellelegi miskit halba teinud ei ole, ma usun, et tema hingeteel on kõik valikud valla."

*

Tütar Marit meenutab: " Isa võimaldas meil vennaga kõrghariduse omandada. Olin teise kursuse tudeng, kui ema suri, Andrus neljandal. Saime rahulikult õppimist jätkata, isa hoolitses meie eest. Kõht oli täis, riided seljas, tuba soe. Neljandal kursusel sündis Indrek. Ka siis aitas isa ja nii sain koos oma kursusekaaslastega viiendal aastal kooli lõpetada. Olime abikaasa Heigo Baueriga mõlemad tudengid. 

Isa aitas palju lapsi hoida. Talle oli meie hea käekäik väga-väga tähtis.

Ta elas ka oma lastelaste tegemistele väga kaasa.

*

Isa suur kirg olid ka tomatid. Veel oma viimasel eluaastal ostis ta 40 tomatitaime, istutas need ise maha ja tomatitaimed kandsitki vilja. Kastmise eest tuli tänada muidugi Antsu abilisi."

*

Tütretütar Liisu meenutab: " Vanaisa meenutades tuleb esimese mälestusena mõttesse see, kuidas alati talle külla minnes rääkis ta ikka ja jälle, kuidas keegi meist, lastelastest, peaks ikka need mesilased ükspäev üle võtma ja mesinikuks hakkama. Probleem oli aga selles, et Indrek on mesilaste suhtes allergiline ja Liisu ning Miku eelsitasid neist pigem pika kaarega mööda minna. Sinna tema meie mesinikuks õpetamise unistus jäigi..."