EESSÕNA
EESSÕNA
"When the roots are deep, there is no reason to fear the wind."
" Kui juured on sügaval, pole mingit põhjust karta tuult"
"When the roots are deep, there is no reason to fear the wind."
" Kui juured on sügaval, pole mingit põhjust karta tuult"
On 2019 aasta sügis. Alustasin oma suguvõsa uuringuid, et leida mis mul viga on, miks ma enda kõrvale meest ei leia- õnnelikku suhet.
Otsisin oma suguvõsa nõrkust aga leidsin hoopis tugevuse.
Oma otsingutel arhiivis sattusin vahel ka esivanemate nimekaimude peale. Avastasin neid hapraid kaustu avades ( energeetiliselt hapraid), et mõned elud ja olud on hapramad ja kehvemad kui teised. Seeläbi ja paljude teiste allikate järgi sain aru, kui heasse ja tugevasse suguvõsasse on õnn olnud sündida. Mul on väga tugevad juured. Mõistsin, miks mulle meeldib töö lastega, õpetamine- juhendamine, käsitöö, aiandus. Mu esivanemad on kõike seda õppinud ja praktiseerinud, see info on minu seemnes juba sees! Sealt on pärit ka edu nendes ettevõtmistes- minus on need teadmised tänu esivanematele olemas.
Ülitänulik oma tugevatele ja teadlikele juurtele.
Aitäh! Aitäh! Aitäh!
Veel tahan jagada mõtet Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste kirjtatud raamatust " Iseendast algav sugupuu", lk139-140:
""Juba mitmes laupäevases peresaates arutatakse, mis asi see vastutus on, kuhu ta kaob ja et see pole kaasasündinud, seda peab kasvatama...
Pärast saadet köögis nõusid pestes hakkasin oma suguvõsa ja perekonna mälestuste kaudu selle asja üle mõtlema. Kui kõik isiklik ja perekondlik välja jätta, tekkis selline, justnagu luuletus. Ühe hooga paberile pandud, aga kaua kaua mõteldud, et oma mälestusi esivanemaist kirja panna laste ja lastelaste jaoks. Tuli välja, et mälestus esivanemaist ongi- vastutus!
Veel tahan jagada mõtet Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste kirjtatud raamatust " Iseendast algav sugupuu", lk139-140:
""Juba mitmes laupäevases peresaates arutatakse, mis asi see vastutus on, kuhu ta kaob ja et see pole kaasasündinud, seda peab kasvatama...
Pärast saadet köögis nõusid pestes hakkasin oma suguvõsa ja perekonna mälestuste kaudu selle asja üle mõtlema. Kui kõik isiklik ja perekondlik välja jätta, tekkis selline, justnagu luuletus. Ühe hooga paberile pandud, aga kaua kaua mõteldud, et oma mälestusi esivanemaist kirja panna laste ja lastelaste jaoks. Tuli välja, et mälestus esivanemaist ongi- vastutus!
Vastutan tule ees
mille läitsin
vastutan armu ees
mille läitsin
vastutan inimese seemne ees
enese sees
tulevaste põlvede ees
vastutan elu ees
viljapuu sees
mille istutasin
seemne sees
mille külvasin
vastutan elu ees
esivanemate mälu ees
mulla sees
nad vaatavad mu pääle
tunnen ära nende hääle
hoia ja kaitse ELU!""
Antud raamatu olen ka selle sugupuu koostamise eeskujuks võtnud.
Järgnevalt jagan üht osa Viktoria Raidos "Esivanemate pärand", lk 39-43:
" Paljudes pärimustes usutakse, et inimene peab teadma oma suguvõsa seitset põlvkonda, see tähendab, et kõiki 126 esivanemat kuni seitsmenda põlveni. Arvatakse, et iga esivanemate põlvkond vastutab mõne meie elu osa eest. Mõistmaks, kuidas meie suguvõsa meid mõjutab, peame teadma, millised olid kõik meie esiisade seitse põlvkonda, millega nad tegelesid, mis nende elus toimus. Mõistagi, mida kaugemasse aega esivanem jääb, seda nõrgemalt tunneb inimene tema mõju, kuid ühel või teisel viisil mõjutavad inimese saatust kõik tema esivanemad.
Tahan juhtida tähelepanu sellele, et ühelgi juhul ei tohi esivanemaid hukka mõista, isegi kui suguvõsas esines mingeid muresid ja patte. Järglaste poolne hukkamõist, kibestumine või kahjurõõm teevad suguvõsa karma veelgi keerulisemaks. Tuleb meeles pidada, et kõik meie esivanemad on meie õpetajad, suguvõsa kasvatab meid läbi nende. Ära rõõmusta, kui nende probleem läks sinust mööda: see võib ilmneda hoopis sinu järeltulijatel. Kui suguvõsas on "hukkaläinud" esiisad, tuleb neisse suhtuda alandlikult, nende eest palvetada ja püüda teha nii, et nende patt ei muutuks sinu ega su laste patuks.
Niisiis, kuidas iseloomustada suguvõsa seitset põlvkonda ja kuidas need inimest mõjutavad?
Esimene põlv- see on inimene ise. Ta on kogu sugupuu järglane, seeme, millest järeltulijad loodavad suguvõsa jätkata, ühendus mineviku ja tuleviku vahel. Oma tahte eest vastutab inimene nii iseenda kui ka universumi ees, tal lasub vastutus oma hinge ja kõigi elus tehtud valikute ees.
Teine põlv- on vanemad, ema ja isa ( kaks inimest). Nemad vastutavad inimese otsese kasvatuse eest: tema käitumise eest perekonnas ja ühiskonnas, tema harjumuste eest, tema suhtumise eest enda füüsilisse ja emotsionaalsesse tervisesse, elusse üldse. Kui inimesel on oma ema ja isaga keerulised suhted, siis tõenäoliselt muutub peagi pingeliseks ka tema vahekord kogu suguvõsa, teiste inimeste, kodumaa ja maailmaga üldse. Vanematekodus õpitud suhteid püüab inimene teha teoks ka selles peres, mille ta ise loob, oma abikaasa ja lastega, ning annab seega edasi oma järeltulijatele.
Kolmandasse põlve kuuluvad vanaemad ja vanaisad ( neli inimest). On teada, et andeid antakse kõige sagedamini edasi üle põlve, seega vanaemadelt ja vanaisadelt. Nemad vastutavad inimese mõtteviisi ja võimete ning nende elluviimise eest, aga ka suhete, teistega läbikäimise, aktiivsuse, energilisuse ja reageerimiskiiruse eest. Sageli kannab see põlvkond vastutust inimese ameti või harrastuste eest....
Neljas põlv- need on vanavanemad ja vanavanaisad ( 8 inimest). Nemad vastutavad selle eest, milliseks kujuneb inimese suhtumine armastuse, läheduse, rõõmu, loovuse ja materiaalse heaolu vastu, nemad õpetavad raha teenima ja sellega õigesti ümber käima, harmoneerima ruumi ja nägema ilu. Vaarvanemad loovad inimesele energeetilise kaitse ning võime soovida ja soovitut saavutada. Probleemid selles põlvkonnas võivad inimesel põhjustada kinnisust, usaldamatust, võimetust väljendada tundeid, oskamatust elu nautida.
Viies põlv on vaarvanemate vanemad ( 16 inimest). See põlvkond on vastutav tugevuse, otsustusvõime, energia, tegutsemisvõimekuse, edu ja eesmärkide poole püüdlemise, raskustest võitu saamise ning sportlike ja sõjaliste saavutuste eest. Viies põlv aitab inimesel tulemusi saavutada; kui sellel põlvkonnal oli probleeme, siis võib inimesel olla elus raskusi omaenda töö eest tasu saamisega; ta võib kannatada julmuse või vastupidi, enda või teiste arguse ja tahtejõuetuse tõttu.
Kuues põlv on vaarvanemate vanavanemad ( 32 inimest). See on juba püha põlvkond, kust on pärit meie vaimsed juhid. Vaarvanemate vanavanemadkujundavad inimese suhtumise kommetesse ja kehtestatud seadustesse, sealhulgas suguvõsa tavadesse ja seadustesse. See põlvkond vastutab selle vaimse pärandi eest, mida inimene on võimeline vastu võtma, samuti tema võimete eest olla teiste inimeste jaoks vaimne mentor.
Seitsmes põlv- need on vaarvanemate vaarvanemad ( 64 inimest). See on suguvõsa algus. Selle põlvkonnaga on seotud inimese eluülesanne, suguvõsa pattude eest tasumine, õiglus, perekonna saatus ja võime seda ümber kujundada, maagiliselt muuta, suguvõsa terveks ravida. Kui inimene on pälvinud võimaluse kasutada selle põlvkonna esiisade abi, siis on iga asi talle jõukohane ja ta on ise oma saatuse sepp. On suurepärane, kui tead midagi selle põlvkonna esivanematest. Mis tahes teave nende kohta muudab sinu ühenduse suguvõsaga tugevamaks ja viljakamaks. Kui on teada, kus nad elasid, siis on väga hea neid kohti külastada, seal mõnda aega elada. Kui sa tead, millega nad tegelesid, on kasulik seda endalgi proovida."
Comments
Post a Comment